Animasari. Eliisa õpetab Darwinile trikke. Seda juhtuvad nägema Paul ja Kaspar, kes otsustavad Darwini röövida ning maha müüa.

Animasari. Yakari on, vähemalt enda arvates, üks suurimaid siuu ratsanikke. Kuigi ta pole veel täisealinegi, on Yakari julge ja vapper, armastab loomi ja tal on hea süda. Tema tootem on kotkas, kes kinkis talle võime mõista loomade keelt, et poisi abil kaitsta nende huve.

Animasari. Künkaotsa kliinik on selline haigla, mille arstideks ja patsientideks on ainult loomad. Koerad, kassid, lõvid ja karud võtavad ennast töö nimel kokku ning katsuvad omavahel hästi läbi saada... kuigi see polegi alati nii lihtne! Haiglaelu on põnev ja tihtilugu saab nalja. Ei tea, kas tasubki enam arste nii väga karta? Eriti kui näed, et ka nemad armastavad telesarju vaadata ja igatsevad teletähega tutvuda.

Lastesari. Koos Milo, Bella, Fizzi ja Jake'iga on vahva laule laulda ning maailma avastada. Maxil või Judyl on alati varuks mõni jutt või meisterdamise idee.

: Kotkad

Toilas ei jää hätta ei sepp, kauboi ega ka 8-aastane maadeavastaja. Usud?

Eestima läänerannikul on tore koht nimega Noarootsi. Jüri ja Gerli põrutavad oma kollase sõiduriistaga just sinnakanti, Roostale. Jüri uurib, miks kohal selline nimi on ja kes seal elavad. Gerli võtab külarahvale laulukostiks kaasa ka Kaire Vilgatsi. Rezhissöörid Sten Lukas ja Jaanus Nõgisto. Toimetajad Piret Jürman ja Reet Linna.

1959 muutus Perthi rahumeelne õhustik igaveseks, kui kuritegevuslaine linna tabas. 1963 oli selge, et tegu on sarimõrvariga. Tapetute hulk oli suur ja kõik ühe mehe, Eric Edgar Cooke'i kätetöö.

Kuidas olla härrasmees? Donaldi bassein. Joonissari

Joonissari

Aiasaade

Suvehooaeg

19-aastane Lauri õpib muusikakoolis klassikalist laulu. Algamas on viimane proov enne tähtsat esinemist Tallinna Raekojas. Kahel päeval nädalas õpetab Lauri Paide Laste Muusikakoolis klassikalist kitarri. 17-aastane Heleen õpib Tallinna Heleni koolis. Ta on kurt neiu, kelle esimeseks ja kõige tähtsamaks keeleks on viipekeel. Heleen meenutab, kuidas ta väikese lapsena koolis suuremaid alt üles vaatas ja neilt viipekeele omandas. Nüüd annab ta seda ise pisematele kurtidele edasi.

Joonissari

Joonissari

Lois sunnib Malcolmit pesapalli mängima, aga Malcolm ei saa hakkama, sest Lois ei lase tal hästi mängida. Halist saab kogemata CIA agent. Reese proovib lüüa rumalat rekordit ja Francis muutub Loise jaoks ärritavaks.

Tänases saates viib Triin Randloo vaatajad taas Ilukoolituse maailma ja esitleb koos Ott Kiivikasega suviseid toidumaitseid. Suvitame mõnusas suvises Eesti linnas.

Suvine moraalimatk lõunast põhja. Hobuturism. Vapsikud. Rezhissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Kuurits pole lind ega loom, vaid hoopis kalapüügiriist, millega aastaid Viitina järvel võistu uimelisi püütud. Contra uurib Mati Kalkunilt, miks tasub kuuritsaga vette minna ja käib ise ka võistupüüdmisele kaasa elamas. Vette seekord ei usalda veel minna. Saade on osa programmist “Lõuna-Eesti keel ja kultuur”. Saatejuht Contra, rezhissöör Juho Jalviste, operaator Arvo Mägi, toimetaja Grethe Rõõm, helirezhissöör-valgustaja Sten Arvi, monteerija Ahti Tubin, produtsent Tiina Rebane.

Veljo Tormise looming kontsertprogrammist “Tormise ring”, salvestatud Tallinnas Katariina kirikus 27.- 29. mail 2002, esitaja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste.

Viimase paarikümne aastaga on eesti teatris toimunud suured muudatused - esile on kerkinud väikesed mobiilsed trupid ja teatrid, kellel on oma keel ja sõnum. Augustikuine film on pühendatud neist vanematele: VAT Teatrile ja Von Krahli Teatrile ning neile kehalisuse ja mobiilsuse poolest lähedalseisvale nüüdistantsuteatrile, mis suures osas on koondunud Kanuti Gildi SAALi katuse alla. Rezhissöör Erle Veber.

Krimisari. Ajakirjanik avaldab Pullmanile, et kuulus telekokk, juba eakas daam, tappis oma abikaasa. Kuna nüüd tahetakse anda vanadaamile kõrge autasu, on viimane aeg tema süütegu avalikuks teha.

Muusikadokfilm. Max Lorenz oli väljapaistev tenor ja meisterlik Wagneri-esitaja - Hitleri Sigfried, nagu teda kutsuti. Samas elas Lorenz ajal, mil tema valikuid ei toetatud: ta oli abielus juuditariga ja teda peeti homoks. Rezhissöörid Eric Schulz ja Claus Wischmann. Tootjad EuroArts, SWR/3sat, SF, ORF.

Poola torumees tõttab appi. Henry VIII ja uus naine. Teoks saab Araabia talendikonkurss.

ETV juubelisaate kuues osa on lainetavate sikspäkkidega tugitoolisportlaste päralt! Rezhissöör Maire Radsin, saatejuht Johannes Naan, tekstide autor Martin Aare, toimetaja Reet Linna, produtsent Age Kraus.

Jõulude erisaates aitab Anthea kaht perenaist, kes ei oska jõuludega midagi peale hakata. Nad ei oska oma kodu kaunistada, kardavad jõulukalkunit ja nende kodud on nii segamini, et isegi jõuluvana võib nende külastamise ära jätta. Saatekangelased Lara ja Emma ei ole kunagi jõuluõhtusööki korraldanud. Kumb neist selle keeruka ülesandega paremini hakkama saab? Kes kannab saate lõpus võidukrooni?

Sel nädalal õpivad tüdrukud tundma kõike, mis puudutab aksessuaare ja nende demonstreerimist. Üllatuskülaline, 10. konkursi võitja Whitney tutvustab tüdrukutele CoverGirli kosmeetikat, mida nad järgmisel vahevõistlusel kasutama peavad. Tyra teeb teatavaks reisisihi, kuhu Supermodelli konkurss üle kolib.

Joyce Carol Oatesi romaanil põhinev lühisari Ameerika suurima seksisümboli Marilyn Monroe elust. Sarja esimene osa algab väikese tüdruku traumaatilise lapsepõlvega: psüühiliselt haige ema, isa puudumine, sünged aastad lastekodus ning kuritarvitamine asendusperes jätsid tüdrukule igaveseks laastava jälje. Okkalisel teel staariseisuse poole magas noor Monroe stuudiobossidega, kes alahindasid tema talenti ja arukust, teenides ise tema filmide pealt miljoneid. Marilyni tormilised abielud Joe DiMaggio ja Arthur Milleriga andsid tunnistust täitmatust vajadusest turvatunde ja armastuse järele.

Miks vastsündinud aina suuremaks lähevad? Iga 20st vastsündinust kaalub üks üle nelja kilo ning see on raske nii emale kui ka beebile endale. Dokumentaal uurib teooriat, et rämpstoitu söövate emade lapsed sünnivad suurematena ja neil on soodumus ülekaalulisusele.

Salapärase autori Annika Olseni koomiline tragöödia näitlejate elust. Baumanni Valli on nõus kasvõi “Kirsiaia” Ranevskajat mängima. Kas suurpankur on Kolonenis pettunud? Leol tekivad ambitsioonid ronida lavale. Idee autor Vilja Palm, lavastas Ago-Endrik Kerge.

(ETV 1992)*. Oleme jõudnud Tallinna Konservatooriumi lavakunsti kateedri VIII lennuni - juhendaja Kaarin Raid ja 16 lõpetajat. Saates meenutavad Rein Oja, Aivar Tommingas, Margus Lepa, Toomas Suuman jt. Kommentaarid teatriloolaselt Reet Neimarilt, intervjueerija Anne Tuuling.

Anne Veski ja tema ansambli kontsert Tallinna Linnahallis. Kontserti juhatab Urmas Ott, saatejuht Reet Oja. Esinevad Anne Veski, Kerli Veski, Ain Tammesson, Ain Agan, Raivo Tafenau ja tantsutrupp “Sürpriis”. Rezhissöör Maire Radsin.

Ässhäk (Ässhäk, Saksa/Shveitsi 2004)*. Maailmas, mis kõigub põletava kuumuse ja tarretava külma vahel, tähistaeva suurejoonelisuse ning lõkketule kaduvuse vahel, on hiiglaslikku Sahaarasse oma kodu rajanud tuareegid. Selle rändhõimu iluarmastus, muusika ja luule elavad veel kaasajalgi. Ärajooksnud kaamelit otsiv tuareeg juhib meid läbi liiva ja kivimoodustiste selle legendaarse rahva kaevudele, laagriplatsidele ning turgudele. Oma hõimu suulist pärimust säilitav jutuvestja Ibrahim Tshibrit selgitab, et need “pikad jutud” saavad ühel päeval tõeks. Marabut, keda austatakse kui pühameest, on sajanditevanuse moshee ja islamieelsete traditsioonide hoidjaks. Ta lubab heita pilgu oma tööle, näiteks siis, kui valmistab Koraanist pärit lõikudest ravitõmmist. Kohtume ka tuareegi naise ja noorte tüdrukutega, kelle käed annavad elule rütmi. Ühekeelset viiulit imzadi mängides meenutavad nad oma rahvale iseloomulikke väärtusi, mis on säilinud tänapäevani küllap vaid seetõttu, et kõrb on neile varjupaika pakkunud. Tuareegid tutvustavad meile maailma, kus “ässhäk” - austus teiste inimolendite vastu, rahu ja mõistlikkus - juhib nende elu.

Kuurits pole lind ega loom, vaid hoopis kalapüügiriist, millega aastaid Viitina järvel võistu uimelisi püütud. Contra uurib Mati Kalkunilt, miks tasub kuuritsaga vette minna ja käib ise ka võistupüüdmisele kaasa elamas. Vette seekord ei usalda veel minna. Saade on osa programmist “Lõuna-Eesti keel ja kultuur”. Saatejuht Contra, rezhissöör Juho Jalviste, operaator Arvo Mägi, toimetaja Grethe Rõõm, helirezhissöör-valgustaja Sten Arvi, monteerija Ahti Tubin, produtsent Tiina Rebane.

Suvine moraalimatk lõunast põhja. Hobuturism. Vapsikud. Rezhissöör Aivo Spitsonok, toimetaja Õie Arusoo.

Lastefilm. Desmondil ja tema sõpradel on mõõt täis saanud. Nad ei suuda enam kannatada jubeda eluka hirmuvalitsemist, kes elab soos proua Krokodilli maja taga ja muudab Vaarikametsa asukate elu väljakannatamatuks. Kas paharetiks on just sooröövel, seda keegi täpselt ei tea, sest ükski Vaarikametsa elanik ei ole teda näinud. Aga kes on siis ära näpanud Desmondi isuäratavad punapõsksed õunad, lehm Bessie küünelaki-kollektsiooni, Willie elektrikitarri, jänes Sebastiani poksikindad ja proua Krokodilli uue CD-plaadi romantiliste sõbralauludega? Ei, neil on sellest küllalt! Desmond ja sõbrad otsustavad ehitada sooröövlite lõksu!

Kapten Vaino ja mitshman Tafitshuk heidavad ankru merre Soome eestlaste külas Kabböles ning rootslaste ja muumitrollide maal Pellinkis.

33-aastane eksootilise välimusega Irina mäletab oma tadzhikist isast ainult head. “Lahe isa oli, tähendab on, kui ta veel elab,” meenutab Irina saates. Ta oli 4-aastane, kui ema otsustas kohvrid pakkida ja isa juurest kaugelt Tadzhikimaalt Eestisse õe juurde kolida. Viimasele 20 aasta tagusele kohtumisele isaga järgnes tihe kirjavahetus, mis ühel päeval ootamatult katkes. “Ta lihtsalt katkestas. Ma ei tea, miks,” vastab end alati pigem isa kui ema tütreks pidanud Irina nõutult. Unistus isaga taaskohtumisest on saatnud Irinat kõik need aastad. Kas see unistus täitub? Autor Vahur Kersna, rezhissöör Andres Lepasar, toimetaja Iiris Saluri, operaator Pelle Vellevoog, produtsent Piret Priisaar.

Üks meie armastatumaid heliloojaid Veljo Tormis saab 7. augustil 80-aastaseks. Mees, kelle teostes on vägi ja kelles elab aegadetagune tarkus, on loonud muusikat, mis kõneleb meie keeles, aga kõnetab ka kaugeid rahvaid. Veerand tundi juttu on kahtlemata vähe, et kõike küsida, kuulata ja mõista, aga seda enam tuleb antud võimalust hinnata. Toimetaja Ruth Alaküla, rezhissöör Erle Veber.

Meie lõbus kollane Pobeda võtab suuna Põlvamaa peale, et uudistada, mis elu elatakse Moostes, kus parasjagu on linapäev. Miks just linapäev ja mis Moostes veel põnevat, uurib Jüri. Gerli on põlvamaalastele kostiks kaasa võtnud laulva muusiku Indrek Kalda. Nii minnaksegi lauluga maale!

Sport

Kohvikusse

Helilooja Veljo Tormise juubelipäeval tuleb Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid “Eesti ballaadid”. Esitavad ERSO, RAM, Eesti Kontserdi Koor. Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk. Dirigent Tõnu Kaljuste.Rezhissöör Ülle Õun, juhtoperaator Meelis Kadastik, produtsent Ruth Alaküla.

Suvereporter+

Nädalalõpp

Animasari. Künkaotsa kliinik on selline haigla, mille arstideks ja patsientideks on ainult loomad. Koerad, kassid, lõvid ja karud võtavad ennast töö nimel kokku ning katsuvad omavahel hästi läbi saada... kuigi see polegi alati nii lihtne! Haiglaelu on põnev ja tihtilugu saab nalja. Ei tea, kas tasubki enam arste nii väga karta? Eriti kui näed, missuguse mõnuga nad tantsu vihuvad või raadiosaateid teevad. Sari annab lastele aimu haiglaelust, haigustest ja meditsiiniabist.

Lastesari. Koos Milo, Bella, Fizzi ja Jake'iga on vahva laule laulda ning maailma avastada. Maxil või Judyl on alati varuks mõni jutt või meisterdamise idee.

Jüri Aarma külaliseks on näitlejanna Silvia Laidla. Rezhissöör Kalev Lepik.

Kuueosaline sari segakoorile “Unustatud rahvad” on Veljo Tormise kooriloomingu tippteos - kuue väikese Läänemereäärse soome-ugri hõimu muusikaline koondportree. Sarja loomiseks andis tõuke 1969. aastal kaasatehtud matk liivlaste juurde. See omakorda ajendas uusi uurimisretki ja järgneva viie osa sünni. Tõnu Kaljuste on oma kooriga “Unustatud rahvaid” esitanud väga paljudes maades ja erinevates keeltes. Vepslaste asualadele pole helilooja ise jõudnud, rahvalauludega tutvus ta helilindistuste kaudu. Autori põhimõtteid järgides on sarja esitus varustatud eestikeelse tõlkega, et kuulaja mõistaks laulude sõnumit. Teosed esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste. Rezhissöör Elmo Lööve, toimetajad Ela Tomson ja Eeva Potter.

Saade heliloojast ja dirigendist Kustas Kikerpuust. Kõlavad tema loodud muusikateosed Televisiooni ja Raadiokomitee orkestrilt, solistid on Heli Lääts, Mare Väljataga, Ivo Linna, Arvo Pilliroog ja Heiki Vahar. Rezhissöör Elmo Lööve.

R: Robert Michael Lewis. Agatha Christie kuulus mõrvalugu on toodud Inglismaalt Ameerikasse. Peaosaline Tony Browne on britt, kes liigub rikaste ja kuulsate seltskonnas. Kuid siis asub tegutsema sarimürgitaja, kelle tsüaniidi sisaldav shampus mitu inimest teise ilma viib. Politsei võtab juhtumi käsile.

Suvereporter+*

Dokumentaalfilm president Kennedy ja Johnsoni valitsuse kaitsministrist Robert McNamara'st, kes valiti Maailmapanga presidendiks. Näeme arhiivimaterjale ning kuulme intervjuud McNamaraga ja Philip Glasse originaalmuusikat. Dokumentaal võitis 2004 parima dokumentaalfilmi Oscari.

Nädalalõpp*

Pirjo Levandi portree, mida aitavad maalida kolleegid, õpetajad, sõbrad ja sugulased. Saatejuht on Mart Mikk. Rezhissöör Ruti Murusalu.